Paljude perede jaoks on laste saatmineÕppimine välismaalon keeruline ja lootusrikas otsus. Keskkooliõpilaste õppimine välismaal tähendab, et nad peavad toime tulema akadeemilise surve, tundmatu keskkonna ja kultuuriliste erinevustega. Kuigi välismaal õppimine on võimalus laiendada oma silmaringi, kasvada ja õppida, on üksindus ja kultuurišokk sageli laste jaoks esimesed väljakutsed. Selles artiklis anname lapsevanematele ja keskkooliõpilastele mõned praktilised toimetulekustrateegiad, mis aitavad nende lastel välismaal õppimise varajases etapis toime tulla.

Üksinduse ületamine

Üksindus on kõige tavalisem emotsionaalne reaktsioon välisüliõpilaste puhul, kes on uues riigis. Jättes oma tuttava pere ja sõbrad ning sisenedes võõrasse keskkonda, võivad lapsed tunda, et nad ei suuda kohaneda. Kuidas saab seda üksinduse tunnet leevendada?

1. Kontaktide säilitamine perekonna ja sõpradega

Kontaktide hoidmine perekonnaga on oluline viis üksindustunde leevendamiseks. Regulaarsed telefonikõned, videokõned või suhtlemine sotsiaalmeedias võib aidata teie lapsel jääda lähedale perekonnale ja sõpradele. Vanemad peaksid siiski olema ettevaatlikud, et lapsed ei toetuks liiga palju kaugühendustele, mis läheks uute keskkondadega tegelemise ja kohanemise arvelt. Lapsed peaksid järk-järgult arendama oma iseseisvust, säilitades samal ajal ühenduse.

2. Aktiivne osalemine ühiskondlikus tegevuses

Sõprade leidmine uues keskkonnas on oluline viis üksilduse leevendamiseks. Kui julgustate oma last osalema kooliklubides, spordimeeskondades või koolivälistes tegevustes, aitab see mitte ainult leida uusi sõpru, vaid ka parandada tema arusaamist uuest kultuurist. Tegevustes sidemete loomine võib aidata teie lapsel kiiremini koolieluga kohaneda ja suurendada tema ühtekuuluvustunnet.

3. Hobide arendamine

Lisaks õppimisele on hobide arendamine suurepärane viis üksinduse leevendamiseks. Olgu see siis maalimine, muusika, sportimine või kirjutamine jne, hobid võivad hoida lapsi hõivatud ja lõõgastunud. Hobid ei võimalda lastele mitte ainult täisväärtuslikku koolivälist aega, vaid need võivad olla ka sillaks, et suhelda teistega ja aidata neil paremini integreeruda rühma.

Kohanemine kultuuriliste erinevustega

Kultuurisokk on veel üks suur väljakutse välismaal õppimise juures. Keelebarjäärid, toitumisharjumused ja erinevused haridusstiilides võivad panna keskkooliõpilased end segaduses ja ebamugavalt tundma. Kuidas saate aidata oma lapsel kiiremini kohaneda kohaliku kultuuriga?

1. Täiendavad teadmised kohalikust kultuurist

Vanemad saavad aidata oma lastel enne välismaale minekut mõista sihtriigi põhikultuuri ja eluviise. Näiteks tutvuge kohalike festivalide, toidu, etiketi ja muude asjadega, et teie laps saaks saabumisel kiiremini kohaneda. Oluline on ka haridussüsteemi tundmine. Lapsevanemad saavad hoida ühendust kooli õpetajatega, et teada saada, kuidas nende lapsed edenevad, ja veenduda, et nad ei jää akadeemiliselt maha.

2. Keeleoskuse parandamine

Keel on akulturatsiooni võti. Keskkooliõpilastel võivad tekkida keelebarjäärid, mis võivad mõjutada nende igapäevast suhtlemist ja õppimist. Vanemad võivad julgustada oma lapsi tugevdama keeleõpet enne välismaale minekut või pärast välismaal õppimist julgustada oma lapsi rohkem suhtlema kohalike elanikega, et parandada oma keeleoskust. Lugedes rohkem raamatuid, vaadates rohkem filme ja suheldes klassikaaslastega, paraneb laste keeleoskus märkimisväärselt ja kohanemine uue keskkonnaga muutub kergemaks.

3. Avatud meelte hoidmine

Kultuurierinevused tekitavad lastes paratamatult ebamugavustunnet, kuid vanemad peaksid julgustama oma lapsi olema avatud ja õppima hindama erinevaid kultuure ja tavasid. Erineva taustaga õpilastega suheldes saavad lapsed oma uut keskkonda paremini mõista ja taluda ning aeglaselt kaotada kultuurišokist tingitud ebamugavustunne.

Akadeemilise stressiga toimetulek

Akadeemiline stress on veel üks välismaal õppimisega kaasnev väljakutse. Keskkooliõpilased, kes seisavad silmitsi uue haridussüsteemi ja kursuste sisuga, võivad tunda end akadeemiliste nõuete tõttu ärevana.

1. Õppeaja ratsionaalne planeerimine

Õppestress tuleneb sageli kehvast ajahaldusest. Vanemad saavad aidata oma lastel koostada mõistliku õppeplaani, et tagada, et päevas oleks piisavalt aega kodutööde tegemiseks, õppetööde kordamiseks ja koolivälistes tegevustes osalemiseks. Korralik ajaplaneerimine ei aita lapsel mitte ainult jääda produktiivseks, vaid aitab ka vältida väsimust, mis kaasneb pikkade intensiivsete õppetundidega.

2. Proaktiivne abi otsimine

Vanemad peaksid julgustama oma lapsi abi otsima, kui neil on õppimisega probleeme. Olgu see siis õpetajalt nõu küsimine või klassikaaslaste abi otsimine, õigeaegne probleemide lahendamine võib aidata lastel õpingutes edu saavutada ja vähendada stressitunnet. Samuti pakuvad paljud koolid täiendavaid nõustamisprogramme või psühholoogilise abi teenuseid ning vanemad saavad aidata oma lastel neid ressursse kasutada, et leevendada akadeemilist stressi.

3. Rõhuasetus pigem protsessile kui saavutustele

Vanemad peaksid keskenduma oma lapse kasvule välismaal õppimise ajal, mitte keskenduma ainult hindadele. Julgustades oma lapsi proovima ja ebaõnnestumistest õppima, saavad vanemad aidata oma lastel säilitada positiivset mõtteviisi õpingutes, ilma et hetkelised raskused neid heidutaksid.

Vaimse vastupidavuse suurendamine

Välismaal elamise psühholoogilisi probleeme ei saa eirata. Kuidas arendada oma lapse vaimset vastupidavust, et ta suudaks stressi ja raskusi üle elada, on teine teema, millele vanemad peavad keskenduma.

1. Emotsionaalse toetuse säilitamine

Välismaal õppimise algperioodil võib lastel olla palju emotsionaalseid tõusu- ja mõõnaperioode ning vanemad peaksid alati silma peal hoidma oma laste emotsionaalsetel muutustel. Regulaarne suhtlemine, julgustamine ja hoolimine võivad aidata lastel leevendada üksinduse ja ärevuse tunnet ning suurendada nende psühholoogilist vastupidavust. Vanemad peaksid julgustama oma lapsi oma tundeid väljendama ja andma neile teada, et nad ei ole üksi.

2. Iseseisvuse ja probleemide lahendamise oskuste arendamine

Sõltumatus on oluline osa välismaal õppimise ajal kasvamisest. Vanemad peaksid julgustama oma lapsi tegema ise otsuseid ja lahendama elus tekkivaid probleeme. See mitte ainult ei suurenda teie lapse enesekindlust, vaid võib aidata neil ka paremini toime tulla tulevaste väljakutsetega.

3. Vajaduse korral otsige professionaalset tuge

Kui lapse emotsionaalsed probleemid püsivad, võivad vanemad aidata lapsel pöörduda nõustamise poole. Paljud välismaal õppimise sihtkohtades asuvad koolid pakuvad professionaalset psühholoogilist tuge, et aidata õpilastel elustresside ja väljakutsetega toime tulla.

kokkuvõtvad märkused

Välismaal õppimine keskkooliõpilasteleElu on täis väljakutseid, kuid see on ka võimalus kasvamiseks. Üksinduse ja kultuurišoki ületamine, kohanemine uue akadeemilise surve ja elustiiliga nõuab vanemate ja laste ühiseid jõupingutusi. Emotsionaalset tuge pakkudes, aidates lastel kohaneda uue keskkonnaga ja edendades iseseisvust, saavad lapsed paremini hakkama välismaal õppimise elu väljakutsetega ning saavutavad enesekindlama ja küpsema mina.